Ühendkuningriigi üldvalimised, 2017: Ülevaade hiljutiste valimiste tulemustest

Austatud Kauplejad,

Poliitiline maastik Euroopa Liidus on jätkuvalt ebastabiilne, sest Ühendkuningriik valmistub ennetähtaegseteks valimisteks, mis on määratud 8. juunile.

Brittide jaoks on see olnud üsna heitlik aasta, mis järgnes möödunud aasta juunis peetud rahvahääletusele, kus otsustati napi häälteenamusega (51,9% - 48,11%) EList lahku lüüa.

Kuid kuidas on UK jõudnud poliitilise karusselli järgmisesse olulisse peatuspunkti (üldvalimised, 2017)?

Tänases artiklis anname ülevaate neid mustritest ja otsustest, mis on viinud selle ajaloolise hetkeni. Kuid ärge jätke tähelepanuta ka meie järgnevaid artikleid, milles analüüsime valimiste võimalikku toimet finantsturgudele enne nende toimumist ning seejärel anname ülevaate valimiste tulemuste mõjust.

Konservatiivid vs. leiboristid

Praegusel ajal on Ühendkuningriigi kaks domineerivat poliitilist jõudu konservatiivide partei ja leiboristide partei. Tegelikult on need parteid vaheldumisi võimul olnud juba aastakümneid.

Hilisem ajalugu on näidanud pikki valitsemisperioode nii konservatiivide kui leiboristide partei puhul. Toome lühikese ülevaate:

1. 1979-1997: konservatiivide partei. Seda kuulsusrikast perioodi ilmestavad Margaret „Raudne leedi" Thatcheri kolm järjestikust võitu üldvalimistel.
2. 1997-2010: leiboristide partei. Tony Blairi marsiga võimule aastal 1997 algas selle partei pikk valitsusaeg, mis kestis aastani 2010.
3. 2010-2017: konservatiivide partei. Poliitilise pendli osuti liikus tagasi konservatiivide poole 2010. aastal, kui David Cameron murdis end tagasi juhtpositsioonile, seda tänu koostööle liberaaldemokraatide juhi Nick Clegg'iga.

2015. aasta üldvalimistel suutis David Cameron võita teist korda järjest, sel korral parlamendi koosseisu suhtes isegi parema tulemusega, ületades 326 koha arvu, mis on vajalik enamuse saavutamiseks parlamendis. Enam polnud vaja Nick Clegg'i ja liberaaldemokraate, kes kaotasid 49 kohta oma kokku 57 kohast.

Allikas: Wikipedia pilt, mis näitab rahvahääletuse tulemusi Ühendkuningriigi üldvalimisel aastail 1832-2005.

2013. a lubadus, mis viib Brexit-ini

Aastal 2012 tõrjus peaminister David Cameron ikka ettepanekuid korraldada referendum Ühendkuningriigi Euroopa Liitu kuulumise üle, kuid aastal 2013, oma parlamendiliikmete survel ja seoses UKIP (UK Iseseisvuspartei) tõusuga, oli Cameron sunnitud avaldama järgmise, saatusliku valimislubaduse:

Kui konservatiivne valitsus 2015. aastal tagasi valitakse, siis korraldab see referendumi ELi liikmelisuse üle.

David Cameroni järgnev valimisvõit vallandas muutuste laviini. Parempoolne konservatiivne enamus leidis, et on kohustatud täitma oma lubaduse üle vaadata Ühendkuningriigi ELi liikmelisusega seotud kokkulepped.

Veel olulisem – valitsuse läbirääkimised ELiga ja liikmelisus üldiselt pandi proovile 2016. aasta juunis toimunud rahvahääletusel.

Peaminister Cameronil õnnestus läbi rääkida mõningates muutustes seoses Ühendkuningriigi kuulumisega ELi, kuid enamus Briti elanikkonnast (51,89%) otsustas rahvahääletusel lahkuda EList. Jäämise pooldajad (48,11%) said lõpuks lüüa vastaste napi ülekaaluga – 3,78%.

Hoolimata referendumi „nõuandvast" iseloomust, viis Ühendkuningriigi poliitiline konsensus selleni, et tulemusi aktsepteeriti siduvana (enne hääletust ei sätestatud minimaalse valimisosaluse või otsustava ülekaalu protsenti).

Järgnenud poliitilises kaoses astus David Cameron peaministri kohalt tagasi ning jättis ametikoha uuele juhtkonnale.

Allikas: Wikipedia pilt, mis näitab hääletustulemusi aastal 1975, kui Ühendkuningriik ühines ELiga (vasakul) ja aastal 2016, kui UK hääletas välja astumise poolt (paremal).

Esile tõusevad uued poliitilise figuurid

Theresa May võttis üle konservatiivide partei liidrikoha ja peaministri rolli 13. juulil 2016. Kuigi referendumi eel kampaaniat tehes toetas ta „jäämise häält", ei jätnud May kahtlust, et rahva lõplik tahe tuleb ellu viia ilma igasuguse edasise konsultatsioonita.

Uus peaminister tegi kõvasti tööd, et moodustada uus kabinet uute inimestega ning isegi uute ametikohtadega. Näiteks seadis ta ametisse David Davise kui uue Brexit ministri. See ametikoht loodi läbirääkimiste pidamiseks ELiga Brexiti protsessi käigus.

Uus peaminister töötas välja õiguslikud sammud, mis olid vajalikud Brexiti protsessi ette valmistamiseks. Näiteks tuli parlamendil oma otsust ka põhjendada, õiguslikku alust otsiti ja see märtsis 2017. Artikli 50 kohaldamise algatamine, mis alustas ametlikku väljaastumise protsessi, oli juba toimunud sama kuu lõpus.

Ühendkuningriigi üldvalimised, 2017

Kuigi järgmised üldvalimised pidid toimuma 2020. aasta mais, tegi Theresa May 2017. a aprillis siiski ettepaneku korraldada erakorralised valimised. See sai Alamkojas seaduseks vormistamiseks vajaliku kaks kolmandikku häältest. Erakorralistest valimistest kõneledes ütles May, et „see on ainus viis kindluse ja stabiilsuse tagamiseks tulevasteks aastateks." *

Eelolevatel üldvalimistel, mis toimuvad 8. juunil 2017, on otsustava tähtsusega rida probleeme ja teemasid, mida peetakse teelahkmeks, sealhulgas:

• Ühendkuningriigi väljaastumine EList, mida loetakse võtmeküsimuseks.
• Šotimaa iseseisvus ja Ühendkuningriigi tulevik.
• Võimalikud koalitsioonid, kui May konservatiivne partei ei saa valimistel vajalikku häälteenamust.

Saame näha, mis juhtub. Sõltumata tulemusest, avaldab see märgilise tähtsusega poliitiline sündmus tõenäoliselt mõju ka finantsturgudele.

Hoidke kindlasti silm peal meie valimistele pühendatud veebilehtedel, kus leiate dünaamilisi analüüse, turu hetke sentimenti ja muid teemasid käsitlevaid tasuta artikleid ja webinare. Põhimõtteliselt on see täiuslik allikas, mis annab teile kõik kauplemiseks vajaliku enne ja pärast ning üldvalimiste toimumise ajal.

Anname teile mõned kasulikud näpunäited, kuidas kaubelda valimiste perioodil, teeme ülevaate tulemusest ja juhendame, kuidas võiksite kaubelda järgneval perioodil.

Tervitused ja turvalist kauplemist,

Chris Svorcik

Jälgige viimaseid sündmusi turgudel Twitteris @ChrisSvorcik
Olge kursis finantsturu uudistega Facebookis Chris Svorcik

(*) "May to seek snap election for 8 June". BBC. 18 April 2017. Retrieved 18 April 2017.