Admiral Markets Groupi kuuluvad järgmised ettevõtted:

Admiral Markets UK Ltd

Reguleeritud UK Financial Conduct Authority (FCA) poolt
  • Võimendus kuni:
    1:30 tavaklientidele,
    1:500 professionaalsetele klientidele
  • FSCS kaitse
  • Negatiivse kontojäägi kaitse
JÄTKA

Admiral Markets AS

Reguleeritud Eesti Finantsinspektsiooni (EFSA) poolt
  • Võimendus kuni:
    1:30 tavaklientidele,
    1:500 professionaalsetele klientidele
  • Guarantee Fund
  • Negatiivse kontojäägi kaitse
JÄTKA
Finantsjärelevalve valiku tegemisel kuvatakse sellekohane informatsioon terve kodulehe ulatuses. Kui soovite täiendavat infot teise finantsjärelevalve kohta, siis palun teostage oma valik.
Finantsjärelevalve valiku tegemisel kuvatakse sellekohane informatsioon terve kodulehe ulatuses. Kui soovite täiendavat infot teise finantsjärelevalve kohta, siis palun teostage oma valik.
Finantsjärelevalve fca efsa

Kuidas luua tasakaalustatud investeerimisportfelli

Lugemise aeg: 7 minutit

Investeerimisportfelli mitmekesistamine on investeerimisstrateegia, mida kasutatakse riski jaotamiseks mitmete erinevate varaklasside vahel. Saavutamaks investeerimisel pikaajalist edu on üheks oluliseks faktoriks investeerimisportfelli rebalanseerimine. Käesolevas artiklis vaatame erinevaid mooduseid, kuidas vähendada teie investeeringute riske.

Mis on investeerimisportfell ja millest see võiks koosneda? Rebalanseerimine üldisemas mõttes tähendab portfelli positsioonide muutmist erineval moel. Seda võib läbi viia ostes ning müües teatud fonde, valuutapaare, aktsiaid, ETF-e või muid väärtpabereid, eesmärgiga taastada portfellis algne varade jaotus. Sobiva varade jaotuse valik võib tõenäoliselt olla üks kõige olulisemaid otsuseid, mida te investeerimisel teete. Oletame, et te hoiate kõik oma investeeringud kohalikus valuutas nomineeritud sarnastes väärtpaberites – näiteks aktsiates ja võlakirjades. Sel juhul peegeldab teie portfell kahe kohaliku turu arenguid. Kui aga mõlemal turul peaks aset leidma langus, kaotavad ka teie mõlemad investeeringud väärtust.

Tasakaalustatud investeerimisportfelli koostamine: valuutapositsioonide hajutamine

Üks moodus täiendavaks riskide hajutamiseks on kasutada valuutade hajutamist. Investeerimisportfelli koostamine võiks olla läbi mõeldud: osa teie investeeringutest olla nomineeritud mõnes välisvaluutas, näiteks Jaapani jeenis. Sel juhul võib tulu antud varade kallinemisest ning jeeni kursi tugevnemisest teie koduvaluuta suhtes tasandada teatud osa kohalikus valuutas võetud positsioonide kahjumist.

Kui turgudel valitseb üldiselt soodne riskisentiment, toetab see enamasti ka toorainete hindu ning sellisel juhul tekitab see sageli ostusurve Austraalia dollaris (AUD). Kui toorainete hinnad kerkivad, teevad seda sageli ka aktsiaturud, mistõttu suureneb nõudlus positiivsete vahetustehingute (SWAP) järele AUD-i valuutapaarides (näiteks AUD/JPY ja AUD/CAD). Kui aga saabub nn. risk-off sentiment, juhtub sageli vastupidine – seetõttu tugevneb Jaapani jeen, kuna Jaapanist välisvaluutadesse suunatud rahavood konverteeritakse tagasi jeeni.

aktsiad ETFid

Vaatame ühte näidet jeeni tugevnemisest. Sageli kaasneb sellega järgnev:

  1. 100% risk-off sentiment;
  2. kulla hind tõuseb;
  3. toorainete hinnad langevad;
  4. aktsiate hinnad langevad;
  5. eelneva tulemusel jeen tugevneb.

Kuna jaapanlastele on laenamine väga soodne, investeerivad nad sageli välismaistesse varadesse. Kui riskivalmidus langeb ja turgudel domineerib ebakindlus, toovad nad raha kodumaale tagasi tekitades seeläbi nõudluse suurenemise jeeni suhtes. See toimib ka vastupidiselt – kui aktsiaturgudel valitseb optimism, suunavad jaapanlased oma investeeringud välismaale müües jeeni ning ostes välismaist valuutat.

Traditsiooniline investeerimisportfelli mitmekesistamine

Investeerimisportfelli rebalanseerimine erinevate aktsiate ja võlakirjade abil teenib investeeringute hajutamise eesmärki. Võlainstrumendid jätkavad üldjuhul intressimakseid ka siis kui turgudel on langusperiood, samal ajal kui aktsiate hinnad sageli langevad kui majanduskasv aeglustub. Seda võib pidada ka investeeringute feng shui'ks. Selline investeerimisportfelli tasakaalustamine võib aga olla ebaefektiivne majanduslanguste perioodidel, millega kaasneb ka kõrge inflatsioon ehk nö. stagflatsiooni stsenaariumi korral. Kuna sellises olukorras valuuta väärtus sageli nõrgeneb, ei pruugi võlakirjade intressimaksed kompenseerida aktsiainvesteeringute kaotusi. Lisaks võib öelda, et kinnisvarainvesteeringud ei ole samuti nö. lollikindlad – üheks näiteks on rämpslaenude kriis USA-s, mis ilmnes eelmise globaalse finantskriisi ajal 2008. aastal.

Investeerimisportfelli tasakaalustamine: välisvaluuta lisamine portfelli

Investeerimine välisvaluutas nomineeritud varadesse võib olla väärt kaalumist tänapäeval eksisteerivate madalate kulude ja hea ligipääsu tõttu erinevatele turgudele. Kasumliku investeerimisportfelli mitmekesistamine erinevates valuutades kaubeldavate positsioonidega võib olla hea idee. Näiteks kui investeeriksime osa varadest USA kinnisvarapositsioonidesse võiks soodsa intressiga laenatud rahast ülejääva osa investeerida muudes valuutades nomineeritud positsioonidesse, mis kauplevad näiteks kõrgema intressimääraga valuutas. On oluline ka märkida, et valuutakursi tugevus kaasneb sageli tugeva kaubavahetusbilansi ja majandusaktiivsusega.

Tasakaalustatud investeerimisportfell: milliseid valuutasid portfelli kaasata

Tasakaalustatud investeerimisportfelli koostamine ja valuutade valik on oluline riskide hajutamise seisukohalt: kuna Šveitsi ning Jaapani intressimäärad on negatiivsed, võib olla mõistlik hoida jeeni ning frangi positsioone. Investor võib teatud osa nendest valuutadest konverteerida kõrgema intressimääraga valuutadesse, näiteks Uus-Meremaa dollarisse (NZD). Teatava osa portfelli paigutamine toorainevaluutadesse võib toimida osaliselt ka inflatsiooniriski maandamise meetmena. Seda näiteks juhul kui valuutaks on toornaftat eksportiva Kanada valuuta CAD või kulda eksportiva Austraalia valuuta AUD. Peamisteks toorainevaluutadeks on Austraalia dollar, Kanada dollar ning Uus-Meremaa dollar. Nimetatud riikide majanduskasv on üldiselt püsinud heas kasvutrendis, samal ajal kui Jaapanis, Euroopas ja USA-s on kasv olnud pigem tagasihoidlikum.

Kuigi inflatsioon vähendab raha ostujõudu, võib investeerimisportfell siiski tulus olla tänu hoolikalt valitud pikaajalistele valuutapositsioonidele. Inflatsioon on samuti oluline faktor aktsiatesse investeerimise valikute tegemisel. Teil võib tekkida küsimus - miks nii? Vastus on lihtne – inflatsioon aitab aktsiahindadel tõusta kõrgemale. Põhimõtteliselt tähendab inflatsioon seda, et kaupade ja teenuste hinnad tõusevad. See omakorda võimaldab ettevõtetel genereerida rohkem müügitulu, kuigi pikemas perspektiivis võivad kõrgemad hinnad tähendada ettevõtetele ka suuremaid kulusid.

alusta kauplemist

Kuidas luua tasakaalustatud investeerimisportfelli: stressitestid

Investorid peaksid tähelepanu pöörama ka nn. stressitestidele. Finantsterminoloogia kohaselt tähendab see analüüsi või simulatsiooni, selgitamaks finantsinstitutsiooni või finantsinstrumendi suutlikkust tulla toime majanduskriisi tingimustes. Stressitestide teema puudutab ka aktsiate varaklassi, kuna testid mõjutavad pankade aktsiaid. Pangad püüavad hoida kapitali kolme peamise riski eest:

  • Operatsioonirisk

Operatsiooniriski vaatlemisel lähtutakse nn. Basel-i standarditest, et klassifitseerida teatud operatsiooniriskide tüüpe. Et kaardistada olulisi operatsiooniriske, kasutatakse panga enda ning väliste andmebaaside näidetel tuginevaid operatsiooniriskide tõttu saadud kahjujuhtumeid.

  • Tururisk

Kõikide panga poolt hoitavate turul kaubeldavate positsioonide (üldjuhul võlakirjad ja krediidituletisinstrumendid) tururiski hindamiseks kasutatakse statistilist riskihindamise meetodit Value at Risk (VAR).

  • Krediidirisk

Krediidirisk on suurim risk ning hõlmab põhilise osa panga kapitalist, kuna see seondub laenudega, mille pank väljastab vastaspooltele või tavaklientidele. Krediidiriski arvestatakse klientide krediidireitingute põhjal. Krediidi- ja tururiski hindamise aluseks on arvutused, samas kui operatsiooniriski mõõtmise aluseks on subjektiivsed hinnangud, mis tuginevad minevikus toimunud operatsiooniriskide kahjujuhtumitele ja välistele sündmustele.

Pankade kapitalivajaduse üle ei otsusta pankade enda sisemised riskiosakonnad vaid pigem dikteerivad selle regulaatorid kasutades nn. ülalt-alla (top-down) lähenemist. Lisaks sellele ei ole riskiosakonnad seotud pankade äriüksuse poolega. Regulaatorid on loomuselt üldiselt konservatiivsed kuna nende huvi on hoida pangandussektor hea tervise juures. Seetõttu nõuavad nad pankadelt pigem suuremat kapitali. See mõjutab aga üldjuhul pankade aktsiate väärtust.

2014. aastal Forbes-i poolt läbi viidud stressitesti kohaselt mõjutab aktsiate ja võlakirjade osakaal portfellis riski ja tootlust rohkem kui mistahes muu allokatsiooniga seotud otsus. Alloleval joonisel on toodud Vanguard-i tasakaalustatud investeerimisportfelli koostamine metoodika, kus on näha, et aktsiate osakaalu suurenemisel kasvavad nii portfelli tulusus kui ka volatiilsus.

Allikas: Forbes - portfelli allokatsioon - tasakaalustatud investeerimisportfell

Järgnevalt toome kolm investeerimisportfelli strateegiat ja ideed, mida võiksite kaaluda:

Investeerimisportfelli strateegia 1: hajutage oma aktsiaportfell erinevate sektorite vahel

Tüüpilised sektorid, mida võiksite investorina kaaluda, on kuld, teras, samuti finantssektor, energiasektor (nafta ja gaas), telekommunikatsioon ja tehnoloogia. Aktsiaportfelli jaotamine erinevate sektorite vahel võimaldab nimetatud sektorites aja jooksul ettetulevaid tõuse ja langusi tasakaalustada ning hajutada nende mõju portfellile.

Investeerimisportfelli strateegia 2: hajutatud riskidega investeerimisportfell

Kõrgema riskiga ettevõtted võivad sageli portfellile tuua suuremat tulu. Nad võivad suurema volatiilsuse juures genereerida kõrgemat tulu, kuid samas peaks neile lisama ka madalama riskiga ehk nö. blue-chip ettevõtteid. Stabiilse käibega blue-chip ettevõtteid, kellel on vähe võlakohustusi või puuduvad need üldse, peetakse üldjuhul madala riskiga ettevõteteks ning nad maksavad suurema tõenäosusega regulaarselt ka dividendi.

Investeerimisportfelli strateegia 3: indeksfondid

Seda peetakse alustava investori portfelliks. Indeksfond koosneb erinevatest aktsiatest või võlakirjadest ning selle eesmärgiks on järgida mingi indeksi või turuosa tootlust. Indeksfondid võivad portfellile pakkuda häid hajutamisvõimalusi, kuna neil on madalad sisemised opereerimiskulud ning nad püüavad järgida turujälgimise strateegiat. See võib pikema perioodi jooksul aidata saavutada kõrgemat tootlust.

indeksfondid

Tasakaalustatud investeerimisportfell - kokkuvõte

Loodetavasti saite sellest artiklist teada, mis on investeerimisportfell ja kuidas seda targasti koostada, millised võivad olla kaasnevad riskid ja milliseid erinevaid strateegiaid võib investeerimisportfelli tasakaalustamine pakkuda.

Investeerimisportfelli rebalanseerimine - lugege lisaks finantsinstrumentide kohta

See materjal ei sisalda ega seda ei tohiks tõlgendada investeerimisnõuande või -soovitusena ega finantsinstrumentidega tehtavate tehingute pakkumisena. Juhime tähelepanu, et see kauplemisanalüüs ei ole usaldusväärne näitaja mistahes praegusele või tulevasele turukäitumisele, kuna asjaolud võivad aja jooksul muutuda. Enne investeerimisotsuste tegemist soovitame pidada nõu sõltumatu finantsnõustajaga ning teadvustada endale täielikult kauplemisel kaasnevaid riske.

Riskihoiatus

Hinnavahelepingud on keerukad instrumendid, millega võimendusest tulenevalt kaasneb suur kiire kahjumi risk. 83% jaeinvestorite kontodest jääb selle teenusepakkuja juures hinnavahelepingutega kauplemisel kahjumisse. Palume teil kaaluda, kas hinnavahelepingute toimimine on teile arusaadav ja kas te olete valmis võtma riski, et suure tõenäosusega jääte te kahjumisse.