Mis on võlakirjad?

Brandie E Blackler
6 min lugemine

Võlakiri on fikseeritud tuluga finantsinstrument, millest saab lihtsustatud kujul mõelda kui võlakohutsusest, kuigi reaalsuses on see siiski nüansirikkam. Selles artiklis saate teada, mis on võlakirjad ja miks neid emiteeritakse.

Mis on võlakiri?

Võlakiri on fikseeritud tuluga finantstoode, mis võimaldab erinevatele riigiasutustel ja ettevõtetel oma rahalisi vahendeid kasvatada.

Võlakiri on võlakohustus. Võlakirja väljalaskja võtab endale võlakohutuse ja investor, kes võlakirja omandab, pakub võlakirja eest raha.

Võlakirja väljalaskja võib saadud raha kasutada mistahes tegevuse finantseerimiseks. Vastutasuks maksab võlakirja väljalaskja selle omanikule regulaarselt fikseeritud määraga intressi võlakirja lunastustähtaja lõpuni (maturity date). Tähtaja saabudes maksab võlakirja väljalaskja omanikule tagasi kogu laenusumma.

Võlakirja väljalaskja ja ostja tehing tehakse esmaturul, kuid see on vaid osa tervest võlakirjaturust. Eksisteerib ka järelturg, kus kaubeldakse varem väljalastud võlakirjadega. Võlakirjaturg on väga suur, ületades väärtuselt isegi aktsiaturgu.

Kõige suuremad võlakirjade väljalaskjad on valitsused. Valitsused annavad välja pikaajalisi riigivõlakirju selleks, et rahastada riiklikke kulutusi. Ülejäänud suurimad võlakirjade väljalaskjad on pangad ja ettevõtted. Riigivõlakirjadest ja ettevõtete võlakirjadest tuleb allpool rohkem juttu.

Intressimäärad ja võlakirjad on omavahel seotud. Kuna võlakirjade eest makstakse regulaarselt intressimakseid, siis muutuvad võlakirjad investoritele atraktiivsemaks siis, kui intressimäärad langevad ja vastupidi. Võlakirjade hinnad järelturul võivad seega erineda väljalaske hindadest. Loomulikult mõjutavad võlakirjade hindasid ka krediidireitingud, millest tuleb allpool juttu.

Enne kui vaatleme peamisi võlakirjade liike, selgitame võlakirjade kauplemisega seotud terminoloogiat:

  • Põhisumma (principal) – summa, mida võlakirja väljalaskja on laenanud ja mille pealt maksab omanikule intressi
  • Lunastustähtaeg (maturity date) – tähtaeg, millal laenu põhisumma tuleb võlakirja omanikule tagasi maksta
  • Kupongimäär (coupon rate) – intressimäär, mis makstakse võlakirja omanikule väljalaskja poolt
  • Tootlus (yield) – näitab tulu, mida investor võlakirjalt teenib. Seda saab välja arvutada mitmel viisil, kuid kõige lihtsam valem on: aastaintressi summa / võlakirja turuhind antud hetkel
  • Hetke turuhind – kehtivate võlakirjade hinnad muutuvad pidevalt, kuna nendega kaubeldakse järelturul

Intressimäärad ja võlakirjad on omavahel seotud. Kuna võlakirjade eest makstakse regulaarselt intressimakseid, siis muutuvad võlakirjad investoritele atraktiivsemaks siis, kui intressimäärad langevad ja vastupidi. Võlakirjade hinnad järelturul võivad seega erineda väljalaske hindadest. Loomulikult mõjutavad võlakirjade hindasid ka krediidireitingud, millest tuleb allpool juttu.

Reitingud

Nagu eelpool mainitud, annab võlakirja omanik laenu võlakirja emiteerijale. Mis puudutab raha laenamist, siis üks olulisemaid tegureid on laenuvõtja usaldusväärsus. Siin tulevad mängu reitingud. Ettevõtted nagu näiteks Moody's ja Standard & Poors on reitinguagentuurid, mis annavad võlakirjadele krediidireitinguid, mille eesmärk on aidata investoritel otsustada, kui tõenäoliselt võlakirja väljaandja oma maksekohustust täidab.

Kõrgeim reiting on AAA. Reitingud alates BBB antakse veidi kõrgema riskiga võlakiradele. Spekulatiivseteks ja seega riskantsemateks reitinguteks peetakse BB või sellest madalamaid reitinguid, nad on suurema riskiga ja seetõttu vähem atraktiivsemad. Seetõttu on nende kupongimäär ehk intressimäär kõrgem, mis peaks investorile lubama kõrgemat tootlust.

Reitingud on olulised investorile, keda huvitab võlakirjade ost. Kauplejale, kes soovib spekuleerida võlakirja hinnaga, sobib kauplemine võlakirja CFD-ga ehk hinnavahelepinguga.

Ava reaalne konto

Kopeeri edukate kauplejate tehinguid

 

Peamised võlakirjade liigid

Selles jaotuses vaatleme erinevate võlakirjade liike. Nendeks on:

  • Ettevõtete võlakirjad
  • Valitsuse võlakirjad / riigivõlakirjad
  • Munitsipaalväärtpaberid
  • Rahvusvahelised võlakirjad

Ettevõtete võlakirjad

Ettevõtted saavad raha koguda kahel viisil: aktsiate müügi või võlakirjade emiteerimisega. Ettevõtted soovivad sellisel viisil raha koguda näiteks ettevõtete ühinemiste, ülevõtmiste või laienemisega seotud kulude rahastamiseks. Kapitali kogumisega kaasnevad loomulikult ka kulud. Aktsiate puhul annab ettevõtte aktsia omanikule hääleõiguse ning maksab dividende.

Võlaga võivad ettevõttele tekkida intressikulud. Ettevõte võib emiteerida pika tähtajaga laene, kuid võlakirjade puhul on tähtaeg vähemalt 1 aasta. Ettevõtte poolt väljaantud lühiajalise tähtajaga võlakirja nimetatakse kommertspaberiks, mille tähtaeg on maksimaalselt 270 päeva. Võlakirjade järelturul kaubeldakse tavaliselt börsiväliselt (OTC), kuid mõndade võlakirjadega saab kaubelda ka börsil.

Riikide võlakirjad

Mis on riigivõlakiri?

Riigivõlakiri / valitsuse võlakiri on riigivõla liik. Riigivõlakirjad on tavaliselt keskmise või pikaajalise tähtajaga, paarist aastast kuni mitmete dekaadideni. On ka lühiajalise tähtajaga võlakirju, nende inglisekeelne nimetus on Treasury Bills (T-bills). Suurimate valituse võlakirjadega saab kaubelda likviidsete futuurlepingutega, mis tähendab, et kauplemine riigivõlakirjadega võlakirjade CFD-de kaudu on kättesaadav ka üksikinvestoritele.

Suurimad valitsuse võlakirjad on:

  • USA pikaajalised riigivõlakirjad aegumistähtajaga 20-30 aastat (T-bonds)
  • USA keskmise pikkusega USA valitsuse võlakirjad aegumistähtajaga 2 - 10 aastat (T-notes). Näiteks riigivõlakiri 10-year US Treasury Note.
  • Suurbitannia valituse võlakirjad keskmise ja pikaajalise tähtajaga(Gilts)
  • Saksamaa pikaajalised riigivõlakirjad tähtajaga 8,5 - 10,5 aastat (German bund). Näiteks riigivõlakiri 10-year Germany Bund.
  • Saksamaa keskmise pikkusega riigivõlakirjad tähtajaga 4,5 - 5,5 aastat (German BOBL)
  • Saksama lühiajalised võlakirjad tähtajaga umbes 2 aastat (German schatz)
  • Itaalia valitsuse võlakirjad - tähtajaga 3 - 30 aastat (BTP või Buoni del Tesoro Poliannuali)

Kuigi likviidsus ja riskid sõltuvad konkreetsest valitsusest, siis reeglina on valitsuse võlakirjad likviidsed ja madala riskiga, eriti just suurte riikide puhul. Siiski on alati olemas teatud risk.

Populaarne kauplemisplatvorm mitme varaga kauplemiseks


 

Munitsipaalväärtpaberid

Võlakirju, mida annavad välja kohalikud omavalitsused, nimetatakse munitsipaalväärtpaberiteks. Selle turu suurust hinnatakse mitmele triljonile USA dollarile. USA-s on munitsipaalväärtpaberitelt saadud intressitulu föderaalsetest maksudest vabastatud.

Rahvusvahelised võlakirjad

Rahvusvaheline võlakiri on pikaajaline võlakohustus, mis ületab ühe riigi piire. Need on väga sarnased riigivõlakirjadele ja tavaliselt on neil kõrge krediidireiting. Rahvusvahelisi võlakirju annab välja näiteks Euroopa Investeerimispank, mille omanikud on Euroopa Liidu liikmesriigid.

Kuidas võlakirjadega kaubelda?

Nagu eelpool mainitud, on võlakirja hind tugevalt seotud intressimääraga. Kui teil on tulevaste intressimäärade suhtes konkreetne arvamus või kui te soovite intressimäärade suhtes oma riske maandada, siis tasub võlakirjade CFD-dega kauplemist kaaluda. Admirals pakub kauplemiseks USA 10-aastast T-Note'i, millega saate kaubelda kauplemisplatvormidel MetaTrader 4 ja MetaTrader 5. Alustamiseks klikkige alumisele reklaamile:

Populaarne kauplemisplatvorm mitme varaga kauplemiseks


Lõppsõna

Loodetavasti aitas see artikkel teil mõista, mis on võlakirjad, kes neid välja annavad ning millist kasu saavad võlakirjade omandamisest investorid. Esmaturul toimub võlakirjade omandamine otse võlakirja emiteerijalt, järelturul kaubeldakse varem väljalastud võlakirjadega. Kauplemine riigivõlakirjadega on võimalik võlakirja CFD kaudu ning panustada saab nii võlakirja hinna tõusule kui langusele.

Ükskõik, millise finantstootega te plaanite kauplemist alustada (olgu selleks siis võlakirjad, aktsiad või valuutad), kõige parem on seda teha riskivabas keskkonnas. Meie tasuta demo kauplemiskonto võimaldab kauplemist proovida virtuaalse rahaga. Saate proovida kauplemist finantstoodetega nagu valuutapaarid ja aktsiate, toorainete ning börsil kaubeldavate fondide CFD-d.. Demokontol puuduvad igasugused riskid, kuna te ei kauple reaalse rahaga. Reaalse rahaga kauplemist kaaluge alles siis, kui olete kogunud enesekindlust ja saanud piisavad oskused.

Kauple riskivabal demokontol

Harjuta kauplemist virtuaalses keskkonnas

 

Korduma kippuvad küsimused

 

Mis on võlakiri?

Võlakirjad on võla tüüp. Teisisõnu on need võlakirja väljalaskja ehk emitendi poolt võlakirja omanikule antud maksmislubadus vastavalt võlakirja tingimustele. Väljalaskja võtab võla enda kanda ja raha annab isik, kes võla ostab ehk võlakirja omanik.

 

Milline on näide rahvusvahelisest võlakirjast?

Hea näide rahvusvahelisest võlakirjast on Euroopa Liidu välja lastud võlakirjad. EL on üks suurimaid rahvusvaheliste võlakirjade väljalaskjaid.

 

Lugege lisaks kauplemise kohta

Kuid teid huvitab võlakirjade ost, siis soovitame tutvuda ka investeerimise ja kauplemise põhitõdedega nende artiklite abil:

Admiralsist

Reguleeritud ja auhinnatud kauplemisteenuse osutajana pakume juurdepääsu maailma kõige populaarsematele kauplemisplatvormidele. Admirals pakub võimalust kaubelda aktsiate, Forexi, indeksite, toorainete ja börsil kaubeldavate fondide (ETF) hinnavahelepingutega (CFD) ning aktsiatega.

TEAVE ANALÜÜTILISTE MATERJALIDE KOHTA

Käesolev teave väljendab täiendavat informatsiooni kõikide analüüside, hinnangute, prognooside, ennustuste, turuülevaadete, nädalaprognooside ning mistahes teiste sarnaste hinnangute või informatsiooni kohta (edapidi „Analüüs"), mis on avalikustatud Admiralsi veebilehel. Enne investeerimisotsuse tegemist palume Teil pöörata tähelepanu alljärgnevale:

  • Tegemist on sisuturundusega. Sisu avaldatakse ainult informatiivsel eesmärgil ja seda ei saa mingil juhul tõlgendada investeerimisnõuande või -soovitusena. See ei ole koostatud kooskõlas investeerimisuuringute sõltumatuse edendamiseks kavandatud juriidiliste nõuetega ning selle suhtes ei kohaldata enne investeerimisuuringute levitamist mingisugust ärikeeldu.
  • Iga investeerimisalase otsuse näol on tegemist kliendi isikliku otsusega ning Admirals ei vastuta otsusest tekkinud kahju eest, olenemata sellest, kas otsuse tegemisel on tuginetud Analüüsis esitatud teabele või mitte.
  • Klientide huvide kaitsmiseks ning analüüsi objektiivsuse kahjustamise vältimiseks on Admiralsi kehtestanud vastavad sisekorrad huvide konfliktide tuvastamiseks ning käitlemiseks.
  • Analüüsi on koostanud sõltumatu analüütik (Roberto Rivero, edaspidi "autor") autori isiklike hinnangute põhjal.
  • Kuigi kasutusele on võetud kõik mõistlikud meetmed tagamaks, et analüüsi allikad oleksid usaldusväärsed ning sisalduv informatsioon oleks esitatud võimalikult arusaadavalt, õigeaegselt, täpselt ning täielikult, ei garanteeri Admiralsi analüüsis sisalduva teabe täpsust või täielikkust.
  • Analüüsis avaldatud teave finantsinstrumentide varasema või modelleeritud tootluse kohta ei tähenda Admiralsi poolset otsest või kaudset lubadust, garantiid või viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Finantsinstrumendi väärtus võib nii kasvada kui kahaneda ning vara väärtuse säilimine ei ole garanteeritud.
  • Võimendatud tooted (sealhulgas hinnavahelepingud), on spekulatiivse iseloomuga ning võivad kaasa tuua nii kahju kui kasu. Enne kauplemise alustamist palume teha kindlaks, et mõistate täielikult kaasnevaid riske.
POPULAARSEIMAD ARTIKLID
Mis on finantsturg?
Finantsturg on koht, kus kaubeldakse väärtpaberitega. Kauplejad ostavad ja müüvad väärtpabereid eesmärgiga teenida kasumit, hoides samal ajal riske kontrolli all. Mis on finantsturg?Paljud kauplejad kipuvad keskenduma ühele finantsturule, kaubeldes näiteks aktsiate või CFD-dega, kuid...
Mida tähendab aktsiaindeksitega kauplemine
Televisioonis, raadios, ajalehtedes ja internetis räägitakse aktsiaturgudest väga palju. Mida täpsemalt mõeldakse, kui öeldakse "aktsiaturud"? Väga tihti peetakse silmas aktsiaindekseid.Indeksid nagu Dow Jones (DJIA), SP500, DAX30, FTSE100 on ühed populaarseimad aktsiaindeksid. Siit artiklist saate...
Online trading - mis see on ja kuidas see toimib?
Online trading ehk kauplemine veebis on internetis tehtud kauplemine. Kauplejad ostavad ja müüvad finantsinstrumente veebipõhisel kauplemisplatvormil, mida pakub kas börsimaakler või pank. ✺ Internetis kauplemiseks on vaja ainult arvutit või nutiseadet ja head internetiühendust.✺ Olul...
Vaata kõiki