Koduehekülg kasutab küpsiseid ning jätkates lehekülje sirvimist nõustute automaatselt küpsiste kasutamisega. Rohkem infot küpsiste ja nende seadistuste muutmise kohta leiate dokumendist Kliendiandmete töötlemise kord.
Rohkem infot Nõustun
81% jaeinvestorite kontodest jääb selle teenusepakkuja juures hinnavahelepingutega kauplemisel kahjumisse. Hinnavahelepingud on keerukad instrumendid, millega võimendusest tulenevalt kaasneb suur kiire kahjumi risk. 81% jaeinvestorite kontodest jääb selle teenusepakkuja juures hinnavahelepingutega kauplemisel kahjumisse. Palume teil kaaluda, kas hinnavahelepingute toimimine on teile arusaadav ja kas te olete valmis võtma riski, et suure tõenäosusega jääte te kahjumisse. expand_more

Juhend võlakirjadega kauplemiseks

November 12, 2019 11:40 Europe/Tallinn
Lugemise aeg: 6 minutit

Siit artiklist saate teada, mis on võlakirjad ja miks neid emiteeritakse, miks on investorile kasulik võlakirja omada ja kuidas toimub kauplemine võlakirjadega.

kauplemine võlakirjadega

Võlakirjadega kauplemine: mis on võlakirjad

Võlakirjad on fikseeritud tuluga finantstooted, mis võimaldavad erinevatele riigiasutustele ja ettevõtetele kasvatada oma rahalisi vahendeid.

Võlakiri on võlakohustus. Võlakirja väljalaskja võtab endale võlakohutuse ja investor, kes võlakirja omandab, pakub võlakirja eest raha.

Võlakirja väljalaskja võib saadud raha kasutada mistahes tegevuse finantseerimiseks. Vastutasuks maksab võlakirja väljalaskja selle omanikule regulaarselt fikseeritud määraga intressi võlakirja lunastustähtaja lõpuni (maturity date). Tähtaja saabudes maksab võlakirja väljalaskja omanikule tagasi kogu laenusumma.

Võlakirja väljalaskja ja ostja tehing tehakse esmaturul, kuid see on vaid osa tervest võlakirjaturust. Eksisteerib ka järelturg, kus kaubeldakse varem väljalastud võlakirjadega. Võlakirjaturg on väga suur, ületades väärtuselt isegi aktsiaturgu.

Kõige suuremad võlakirjade väljalaskjad on valitsused. Valitsused annavad välja pikaajalisi riigivõlakirju selleks, et rahastada riiklikke kulutusi. Ülejäänud suurimad võlakirjade väljalaskjad on pangad ja ettevõtted. Riigivõlakirjadest ja ettevõtete võlakirjadest tuleb allpool rohkem juttu.

Enne kui vaatleme peamisi võlakirjade liike, selgitame võlakirjade kauplemisega seotud terminoloogiat:

  • Põhisumma (principal) – summa, mida võlakirja väljalaskja on laenanud ja mille pealt maksab omanikule intressi
  • Lunastustähtaeg (maturity date) – tähtaeg, millal laenu põhisumma tuleb võlakirja omanikule tagasi maksta
  • Kupongimäär (coupon rate) – intressimäär, mis makstakse võlakirja omanikule väljalaskja poolt
  • Tootlus (yield) – näitab tulu, mida investor võlakirjalt teenib. Seda saab välja arvutada mitmel viisil, kuid kõige lihtsam valem on: aastaintressi summa / võlakirja turuhind antud hetkel
  • Hetke turuhind – kehtivate võlakirjade hinnad muutuvad pidevalt, kuna nendega kaubeldakse järelturul

Intressimäärad ja võlakirjad on omavahel seotud. Kuna võlakirjade eest makstakse regulaarselt intressimakseid, siis muutuvad võlakirjad investoritele atraktiivsemaks siis, kui intressimäärad langevad ja vastupidi. Võlakirjade hinnad järelturul võivad seega erineda väljalaske hindadest. Loomulikult mõjutavad võlakirjade hindasid ka krediidireitingud, millest tuleb allpool juttu.

Võlakirjadega kauplemine


Kauplemine võlakirjadega: peamised võlakirjade liigid

Selles jaotuses vaatleme erinevate võlakirjade liike. Nendeks on:

  • Ettevõtete võlakirjad
  • Valitsuse võlakirjad / riigivõlakirjad
  • Munitsipaalväärtpaberid
  • Rahvusvahelised võlakirjad

Võlakirjadega kauplemine: Ettevõtete võlakirjad

Ettevõtted saavad raha koguda kahel viisil: aktsiate müügi või võlakirjade emiteerimisega. Ettevõtted soovivad sellisel viisil raha koguda näiteks ettevõtete ühinemiste, ülevõtmiste või laienemisega seotud kulude rahastamiseks. Kapitali kogumisega kaasnevad loomulikult ka kulud. Aktsiate puhul annab ettevõtte aktsia omanikule hääleõiguse ning maksab dividende.

Võlaga võivad ettevõttele tekkida intressikulud. Ettevõte võib emiteerida pika tähtajaga laene, kuid võlakirjade puhul on tähtaeg vähemalt 1 aasta. Ettevõtte poolt väljaantud lühiajalise tähtajaga võlakirja nimetatakse kommertspaberiks, mille tähtaeg on maksimaalselt 270 päeva. Võlakirjade järelturul kaubeldakse tavaliselt börsiväliselt (OTC), kuid mõndade võlakirjadega saab kaubelda ka börsil.

Võlakirjadega kauplemine: riikide võlakirjad

Mis on riigivõlakiri?

Riigivõlakiri / valitsuse võlakiri on riigivõla liik. Riigivõlakirjad on tavaliselt keskmise või pikaajalise tähtajaga, paarist aastast kuni mitmete dekaadideni. On ka lühiajalise tähtajaga võlakirju, nende inglisekeelne nimetus on Treasury Bills (T-bills). Suurimate valituse võlakirjadega saab kaubelda likviidsete futuurlepingutega, mis tähendab, et kauplemine riigivõlakirjadega võlakirjade CFD-de kaudu on kättesaadav ka üksikinvestoritele.

Suurimad valitsuse võlakirjad on:

  • USA pikaajalised riigivõlakirjad aegumistähtajaga 20-30 aastat (T-bonds)
  • USA keskmise pikkusega USA valitsuse võlakirjad aegumistähtajaga 2 - 10 aastat (T-notes). Näiteks riigivõlakiri 10-year US Treasury Note.
  • Suurbitannia valituse võlakirjad keskmise ja pikaajalise tähtajaga(Gilts)
  • Saksamaa pikaajalised riigivõlakirjad tähtajaga 8,5 - 10,5 aastat (German bund). Näiteks riigivõlakiri 10-year Germany Bund.
  • Saksamaa keskmise pikkusega riigivõlakirjad tähtajaga 4,5 - 5,5 aastat (German BOBL)
  • Saksama lühiajalised võlakirjad tähtajaga umbes 2 aastat (German schatz)
  • Itaalia valitsuse võlakirjad - tähtajaga 3 - 30 aastat (BTP või Buoni del Tesoro Poliannuali)

Kuigi likviidsus ja riskid sõltuvad konkreetsest valitsusest, siis reeglina on valitsuse võlakirjad likviidsed ja madala riskiga, eriti just suurte riikide puhul. Siiski on alati olemas teatud risk.

Võlakirjadega kauplemine

Võlakirjadega kauplemine: Munitsipaalväärtpaberid

Võlakirju, mida annavad välja kohalikud omavalitsused, nimetatakse munitsipaalväärtpaberiteks. Selle turu suurust hinnatakse mitmele triljonile USA dollarile. USA-s on munitsipaalväärtpaberitelt saadud intressitulu föderaalmaksudest vabastatud.

Võlakirjadega kauplemine: Rahvusvahelised võlakirjad

Rahvusvaheline võlakiri on pikaajaline võlakohustus, mis ületab ühe riigi piire. Need on väga sarnased riigivõlakirjadele ja tavaliselt on neil kõrge krediidireiting. Rahvusvahelisi võlakirju annab välja näiteks Euroopa Investeerimispank, mille omanikud on Euroopa Liidu liikmesriigid.

Kauplemine võlakirjadega: reitingud

Nagu eelpool mainitud, annab võlakirja omanik laenu võlakirja emiteerijale. Mis puudutab raha laenamist, siis üks olulisemaid tegureid on laenuvõtja usaldusväärsus. Siin tulevad mängu reitingud. Ettevõtted nagu näiteks Moody's ja Standard & Poors on reitinguagentuurid, mis annavad võlakirjadele krediidireitinguid, mille eesmärk on aidata investoritel otsustada, kui tõenäoliselt võlakirja väljaandja oma maksekohustust täidab.

Kõrgeim reiting on AAA. Reitingud alates BBB antakse veidi kõrgema riskiga võlakiradele. Spekulatiivseteks ja seega riskantsemateks reitinguteks peetakse BB või sellest madalamaid reitinguid, nad on suurema riskiga ja seetõttu vähem atraktiivsemad. Seetõttu on nende kupongimäär ehk intressimäär kõrgem, mis peaks investorile lubama kõrgemat tootlust.

Reitingud on olulised investorile, kes soovib võlakirja osta. Kauplejale, kes soovib spekuleerida võlakirja hinnaga, sobib kauplemine võlakirja CFD-ga ehk hinnavahelepinguga.

Kauplemine riigivõlakirjadega: võlakirjade CFD-d

Nagu eelpool mainitud, on võlakirja hind tugevalt seotud intressimääraga. Kui teil on tulevaste intressimäärade suhtes konkreetne arvamus või kui te soovite intressimäärade suhtes oma riske maandada, siis sobiks teile kauplemine võlakirjade CFD-dega. Admiral Markets pakub kauplemiseks USA 10-aastast T-Note'i ja 10-aastast Saksamaa võlakirjafutuuri CFD-d, millega saate kaubelda kauplemisplatvormidel MetaTrader 4 ja MetaTrader 5.

Nii nagu ka Forex turgu, mõjutavad majandusuudised võlakirjaturge. Kui soovite olla kursis finantsturgudel toimuvaga, on kasulik hoida silm peal majandusuudiste kalendriga, millele pääsete ligi meie kodulehel oleval Forex Kalendri kaudu:

võlakirjadega kauplemine

Allikas: MetaTrader 4 Supreme Edition (MT4SE) - Kauplemine võlakirjadega: võlakirjade CFD - Väljavõte: 11.11.2019

Ükskõik, millise finantstootega te plaanite kauplemist alustada (olgu selleks siis võlakirjad, aktsiad või valuutad), kõige parem on seda teha riskivabas keskkonnas. Meie tasuta demo kauplemiskonto võimaldab kauplemist proovida virtuaalse rahaga. Saate proovida kauplemist selliste finantstoodetega nagu valuutapaarid, aktsiate, toorainete, börsil kaubeldavate fondide CFD-d ja palju muud. Demokontol puuduvad igasugused riskid, kuna te ei kauple reaalse rahaga. Kui te olete saavutanud enesekindluse ja piisavad oskused, alles siis kaaluge kauplemise alustamist reaalsete rahaliste vahenditega.

Võlakirjadega kauplemine

Kauplemine võlakirjadega: lõppsõna

Loodetavasti aitas see artikkel teil mõista, mis on võlakirjad, kes neid välja annavad ning millist kasu saavad võlakirjade omandamisest investorid. Esmaturul toimub võlakirjade omandamine otse võlakirja emiteerijalt, järelturul kaubeldakse varem väljalastud võlakirjadega. Kauplemine riigivõlakirjadega on võimalik võlakirja CFD kaudu ning panustada saab nii võlakirja hinna tõusule kui langusele.

Lugege lisaks kauplemise kohta

Kuid teid huvitab kauplemine võlakirja CFD-ga, siis soovitame esmalt tutvuda investeerimise ja kauplemise põhitõdedega nende artiklite abil:

Meist: Admiral Markets

Reguleeritud maaklerina pakume juurdepääsu maailma kõige populaarsematele kauplemisplatvormidele. Meie juures saate kaubelda CFD-de (sealhulgas võlakirjade CFD-dega), aktsiate ja ETF-idega.

See materjal ei sisalda ega seda ei tohiks tõlgendada investeerimisnõuande või -soovitusena ega finantsinstrumentidega tehtavate tehingute pakkumisena. Juhime tähelepanu, et see kauplemisanalüüs ei ole usaldusväärne näitaja mistahes praegusele või tulevasele turukäitumisele, kuna asjaolud võivad aja jooksul muutuda. Enne investeerimisotsuste tegemist soovitame pidada nõu sõltumatu finantsnõustajaga ning teadvustada endale täielikult kauplemisel kaasnevaid riske.