Forexi kauplemispsühholoogia

Forexi kauplemispsühholoogia on väga tähtis asi. Sageli peetakse psühholoogilist seisundit, mitte puudulikke akadeemilisi teadmisi või kehva rakendusoskust, peamiseks kauplemisvigade põhjustajaks. Erinevast rahvusest, erineva kultuurilise ja sotsiaalse taustaga finantskauplejad kordavad pidevalt samu vigu, mis näitab, et need vead põhinevad meie kui inimeste ühistel tunnusjoontel. Kahjuks on see võitlus või reaktsioon põhjuseks paljude kauplejate allakäigule.

Me ei saa muuta seda, mis on meisse talletunud miljonite aastate jooksul, kuid me võime muuta lähenemisviisi neile tunnetele. Tuleb tutvuda edukate Forexil kauplejate psühholoogiaga ja kasutada nende võtteid. Täna vaatleme, kuidas peaksime käituma või reageerima kauplemisolukordadele õige Forexil kauplemise psühholoogia vaatevinklist.

Hirm võib avaldada kauplemiskäitumisele oluliselt piiravat toimet. Loomulikult, teie mõistus soovib leida allesjäämise tagamiseks kõige ohutuma variandi. Kauplemise puhul tähendab see, et kui näete tehingut ilmselt kahjumi suunas liikumas, siis loomulik instinkt oleks tehing sulgeda, et vältida edasist kahjumit. Siiski võib see teie tähelepanu hoolikalt kavandatud strateegialt ära tõmmata. Halvem veel, kui see sunnib teid tegema rutakaid otsuseid, lootuses pöörata kahjumis tehing kasumlikuks. Selle tagajärjel võite kaotada rohkem raha, kui oleks juhtunud tehingut oma teed lastes. Pikaajalistele plaanidele keskendumise asemel tegeleb teie aju parima võimaliku tulemuse saamisega sellest lühiajalisest kahjumis positsioonist.

Psühholoogia rolli mõistmine Forexil kauplemises aitab leevendada hirme otsustusprotsessis. Hirmudest teadlik olemine teeb teid tugevamaks nii kaupleja kui isiksusena. See võimaldab ka taastada loogika ja mõistuse kontrolli, mis on teie ülim eesmärk.

Minu vaenlane

Enne turu avanemist on kauplejatel lihtne olla veendunud oma võimes püsida kauplemissessiooni ajal rahuliku ja keskendununa. Võta näpust, nagu kell kukub, on asi teine. Reaalsete finantsotsustega silmitsi seistes tulevad emotsioonid kergesti mängu. Me ei saa oma emotsioone vältida, kuid me saame neid ohjata. Kauplejad ei saa kauplemise ajal lubada endale selliseid tundeid nagu erutus, hirm või ahnus, sest see võib kaasa tuua kulukaid ja pöördumatuid vigu.

Hinnake oma psühholoogiat ning tehke kindlaks, kas teil esineb mõni järgmistest Forexil kauplemise psühholoogilistest mõtlemisvigadest:

Liigse enesekindluse mõtlemisviga – „Turg liigub sinna"

Pidepunktide leidmise ehk ankurdamise mõtlemisviga - '"See tähendab ilmselt seda"

Kinnituse leidmise mõtlemisviga – „See tõendab ka, et mul on õigus"

Kaotuse tajumise mõtlemisviga – „Loodan, et hind pöördub tagasi"

Pange tähele, kuidas need kattuvad, sest kuidas neid mõtlemisvigu ka vaadata, kõik need on tingitud hirmust. Sellegipoolest arutame neid üksikasjalikult, sest esimene samm on oma hirmudest teadlikuks saamine.

Liigse enesekindluse mõtlemisviga

Forexil kauplemise psühholoogia õppetund number üks on hoidumine kauplemiseufooriast. Inimesed on juba loomult enesekesksed. Meie egod vajavad poputamist teadmisega, et me teame, mida teeme ja oleme paremad kui keskmised inimesed. Iga viide, mis toetab neid mõtteid, tugevdab erilise enesearmastuse tundega seda minapilti. See on koht, kus kauplejatel on kõige suurem tõenäosus langeda liigse enesekindluse mõtlemisvea ohvriks. Ei ole haruldased juhtumid, kui kaupleja pärast õnnestunud tehingu tegemist usuvad, et nendega ei saa ka tulevikus midagi halba juhtuda. Seda arvata ei ole muidugi mõistlik ja see lõpeb läbikukkumisega. Kindlasti analüüsige alati oma kauplemissessioone ning vaadake üle võidud ja kaotused. Vaid nii saate te tõeliselt kauplemist kontrolli all hoida. Lubage endale vigade tegemist, kuid mitte seda viga, et kardate oma eksimust tunnistada, ja te olete pikemas perspektiivis palju paremal positsioonil. Teil tuleb rahulikult leppida teadmisega, et vead on vältimatud, eriti varasemates etappides, kuid see kõik kuulub õppimise juurde.

Pidepunktide leidmise ehk ankurdamise mõtlemisviga

See puudutab vaimseid mugavustsoone, mille kauplejad turgu analüüsides loovad, eeldades, et tulevik on samasugune nagu olevik, ja selle ainsaks põhjuseks on, et olevik näib sarnanevat minevikuga. Nagu ka teised Forexil kauplemise psühholoogia mõtlemisvead, on see laenatud otse sotsiaalteadusest.

Ankurdamine on tendents, kus kaupleja toetub tulevikuotsuste tegemisel juba teadaolevatele faktidele, arvestamata uusi olukordi ja nendega kaasneda võivaid muutusi. Kohati avaldub ankurdumine aegunud ja mõttetu teabe usaldamises, mis loomulikult ei aita kauplemise edule kuidagi kaasa. Praktikas avaldub ankurdamine selles, et kaupleja hoiab kaotuses positsiooni liiga kaua avatuna lihtsalt sellepärast, et ta ei suuda omaks võtta valikuid, mis jäävad väljapoole tema mugavustsooni.

Ärge kartke Forexil kaubeldes uusi asju katsetada – olge valmis proovima uusi strateegiaid ja tegema asju tavapärasest erinevalt. Ankurdades end vananenud strateegiate ja teadmiste külge tõstate te ainult suuremate kaotuste tõenäosust.

Kinnituse leidmise mõtlemisviga

Kinnituse leidmise mõtlemisviga on kauplejate seas üks kõige levinumatest. Tehtud otsust kinnitava teabe otsimine, isegi kui see ei olnud parim otsus, on oma tegevuse ja strateegia õigustamise viis. Probleem seisneb selles, et nii käitudes te tegelikult ei paranda oma meetodeid, vaid jätkate samade vigade tegemist. Kahjuks võib see tekitada kaupleja Forexil kauplemise psühholoogias lõputu ahela, mida on raske purustada.

Kinnituse leidmise mõtlemisvea parim variant on see, et kaupleja lihtsalt raiskab kallist aega, otsides kinnitust juba tõeks osutunud asjaoludele. Samas halvemal juhul ei piirdu see ainult aja raiskamisega, sest lisandub raha ja kauplemismotivatsiooni kaotamine. Kaupleja peab õppima ennast usaldama ning kasutama oma mõistust kasumlike strateegiate väljatöötamiseks. Ja ta peab olema võimeline neid hirmu ja kahtlusteta ellu rakendama.

Kaotuse tajumise mõtlemisviga

Kaotuse vastumeelsuse mõtlemisviga tuleneb ootuste teooriast. Inimestel on kummaline komme hinnata oma kasumeid ja kahjumeid, võrreldes neid oma ootustega. Näiteks kui meid pannakse valiku ette, siis me eelistame võimalikku väiksemat kaotust võimalikule suuremale kasumile. Hirm on hoopis võimsam motivaator kui ahnus. Praktikas võtab kaotuse tajumise mõtlemisveaga kaupleja kasumi välja, kui see on veel väike, kuid samas võtab kasutusele suuremaid krediite.


Kokkuvõte

Vaid üks väike nõuanne võib lahendada kauplejate probleemid, mida käsitlesime Forexil kauplemise psühholoogiat uurides – töötage välja kauplemisplaan ja järgige seda kõrvalekaldumatult.

Kahtluse korral on teil täielik vabadus valida ja uurida ka kõiki teisi võimalusi probleemide lahendamiseks, kuid suure tõenäosusega pöördute ikka tagasi lihtsa kauplemisplaani juurde. On mõistetav, et kauplejad tunnevad kauplemise ajal hirmu. Kuid võime hirmuga toime tulla ja seda talitseda on igale edukale kauplejale absoluutselt vajalik omadus. Harjutage kauplemist, tehke märkmeid, uurige uusi strateegiaid ja tehke vigu. Katse ja eksituse meetod moodustab väga suure osa Forexil kauplemise õppeprotsessist ja terved kauplejate põlvkonnad on tõestanud, et see on kõige tõhusam vahend kauplemishirmu vähendamiseks.

Kui hakkate endas kahlema, siis võite kasutada järgmist näidet pidepunktina. Dr. Alexander Elder jutustas ühes oma loengus loo oma vanast sõbrast, kes oli erakauplejana järjekindlusetu ning tal tuli ette nii võitude kui kaotuste perioode. Paari aasta pärast võis tema nime aga kohata USA parimate rahahaldurite nimekirjas. Elderi küsimusele, mis on muutunud, vastas kaupleja: „Ma kasutan sama kauplemisstrateegiat, mida olen alati kasutanud. Muutunud on see, et lõpetasin iseenda ja oma strateegia vastu kauplemise." See haldur mängis iseenda mõttelaadile vingerpussi. Olles ikka veel ebastabiilse kasumiga erakaupleja, lõi ta endale kujutluse, et töötab tegelikult investeerimisfirmas, kus tal on ka reaalne ülemus. Ülemus annab talle kauplemisstrateegia ja jätab mehe aastaks oma vastutusel tegutsema, kuid ühel tingimusel – aasta pärast hinnatakse tema kauplemistulemust mitte teenitud raha hulga põhjal, vaid selle järgi, kui piinliku täpsusega ta järgis strateegiat. Teisisõnu, ta lahutas oma kauplemise kaheks erinevaks rolliks – kavandaja, kellel puudub otsene kokkupuude turuga, ja täideviija, kellel ei olnud planeerimise osas sõnaõigust.

Ja veider küll, see töötas.